Wednesday 27 November 2013

Liiklemine ja etikett

Selleteemaline postitus on mul juba pikemat aega mõtteis mõlkunud, iga päev saan inimeste käitumise üle imestada ja seetõttu otsustasin ka selle postituse valmis kirjutada.
Ma tahan enda lapsest kasvatada teistega arvestavat ja viisakat noormeest ent see on üsna keeruline kui inimesed ümberringi käituvad ebaviisakalt ja näitavad välja halba eeskuju.
Esimene ja minu arvates elule lausa ohtlik punkt on tee ületamine. Nimelt selgitan mina Ergole peaaegu alati, miks me ei lähe punase tulega üle tee ja miks peab ka siis veel vaatama vasakule ja paremale. Ei, ma ei selgita seda sosistades vaid üsna kõva häälega, sest teadugipoolest on tänaval ka automüra. Siis aga tuleb mõni "tarkur" ja läheb valel ajal üle tee. Kas tõesti on siis nii raske vähemalt laste juuresolul ära oodata roheline tuli? Meie kodu juures on üks lühike jupp ülekäigurada, millest üle sõidavad autod väga harva. Jah, õhtusel ajal kui lapsi ei liigu lähen tihti ka mina siis üle, kui autosid ei tule. Päevasel ajal liigub aga lapsi siin palju, on ju see ülekäigurada täpselt koolimaja ees. Kord sattusin ma peale juhusele, kus isa lapsega läks üle tee ja ema jäi, nagu minagi, rohelist tuld ootama. Hiljem edasi kõndides kuulsin, kuidas laps ütles, et isegi õpetajad lähevad siin punasega üle. Ausalt, minu mõistus keeldub sellist asja aksepteerimast. Huvitav kas need õpetajad tahaksid et nende lapsed mõne ülekäiguraja kohta nii räägiksid? Või kust tuleb selline mõte enda koolimaja ees valel ajal üle tee minna?
Järgmine oluline teema on minu arvates bussi sisenemine ja sealt väljumine, samuti istekoha pakkumine. Just täna bussiga sõites nägin ma tüüpilist Tabasalule omast käitumist. Hulk lapsi arvavad, et bussijuht peaks tagumise ukse lahti tegema. Te küsite miks? No ikka selleks, et saada endale kiirelt istekohad. Õnneks aga bussijuht seekord ust lahti ei teinud nii et istekohad said tublid järjekorras ootajad. Pealegi peavad õpilased enda õpilaspileti või ühiskaardiga sõidu registreerima. Linnaliinibussides on muidugi see sisenemine-väljumine ja istekohad eriti tõsine teema. Ma olen tegelikult ühe korra sellest juba kirjutanud ka, aga no ma tõesti ei saa aru, miks on vaja kohe kui buss seisma jääb bussile tormata. Täna näiteks, Ergo oli mul käruta nii et te võite ette kujutada kui raske seismine on. Kristiine juures aga kaks noort tüdrukut tormasid samal ajal bussi peale, kui teised alles maha tulid. Ei, nad ei olnud algklasside õpilased, vaid hoopiski enamvähem vanuses 15-16. Üks meesterahvas hakkas nendega bussi peal pragama ka, et enne tuleb ikka noored emad bussi peale lasta! Küll aga üks teine noor neiu tõusis püsti ja lasi meid istuma, siinkohal suur tänu talle! Ma olen muidugi linnaliinibussides kohanud ka sellist olukorda, kus samal ajal kui sina just istuma hakkad lükkab ruttu keegi enda koti sulle istumise alla, sest tema ju oli ometigi seal enne! No nagu ikka, siis pean käru teemat ka puudutama, nimelt ei taha just väga paljud aidata. Teie, kes te pole varem võibolla noort lapsevanemat aidanud, siis proovige korra. Mina näiteks aitasin ühte noort ema ja te ei kujuta ettegi, millist rõõmu oli tema silmades näha! Ta oli tagasihoidlik, jäi viimasena bussi pealt maha tulema ja mitte ükski teine inimene ilmselgelt ei plaaninud teda aidata. Ma olen teisi lapsevanemaid aidanud ka siis, kui olen ise näiteks enne bussi peal olnud, ka siis aitan, kui kõnnin lihtsalt bussipeatusest mööda.
Istekohtadest veel niipalju, et kui minu tervis vähegi lubab, siis pakun istet nii lastele (ka algklassiõpilastele), vanadele inimestele (ma mõtlen tõesti vanureid, mitte kibestunud pensionäre) kui ka rasedatele, samuti saab minu istme endale inimene, kellel on silmnähtavalt halb olla.
Elementaarne viisakus on ilmselgelt ka tervitamine ning hüvastijätmine ja tänamine. Ergole on selge, et bussijuhti tervitatakse ning esimesest uksest väljudes öeldakse "aitäh". Lastehoidu minnes tervitame alati ja sealt lahkudes ei jäta Ergo kunagi tsau tegemata. Paremaid sõpru kallistab ja teistele lihtsalt lehvitab.
Veel üks viisakuse teema on minu arvates söömine. Eriti poodides-bussides ja mujal avalikes kohtades. Ma tean, et on mõned lapsevanemad, kes annavad lapsele poes küpsise/jäätise/joogi või üleüldse, mis iganes asja kätte ja siis ideaalis maksavad selle eest kassasse. Ergo pole poes saanud mitte midagi süüa ega juua, sest ta peab kannatama seni, kuni mina olen asja eest juba ära maksnud. Üldjuhul ei ole minu arvates ka bussi peal söömine aksepteeritav ent mõned erandid siiski on. Näiteks pika sõidu ajal lapsele süüa andmine või lühikese sõidu ajal millegi näksimine. Küll aga veendun ma alati selles, et söök, mida talle annan ei eritaks lõhna. Tõenäoliselt kõik meist on sõitnud bussis ajal, mil keegi on söönud näiteks kartulikrõpsu. Ka krõbisevad pakendid ja igasugused pudelid katsun juba enne sõidu alustamist avada. Seda kõike ikka selleks, et teisi reisijaid mitte häirida.
Ma ei saa garanteerida seda, kuidas Ergo käitub näiteks 15 aasta pärast, ent ma annan endast parima, et kaaskodanikud mõtleksid: "Vaat, kus on viisakas poiss, tõenäoliselt on ikka hästi kasvatatud".
Millised kaaskodanike ebaviisakused teid enim häirivad? Kui tihti ja kellele pakud bussis istet?

Saturday 23 November 2013

Hoiujuttu


Ergo on nüüdseks hoius käinud vahelduva eduga peaaegu kolm kuud. Ma võin öelda, et ta on harjunud, vaatamata pikkadele eemalolekutele. Muidugi, kui ta on pikemalt kodus olnud, siis alguses mõtleb, kas rühma sisse astuda ent üsna kiirelt tabab ära, et seal on tegelikult tore.
Kasvatajad õnneks kiidavad Ergot ja minu arvates on Ergo kasvatajad ka väga toredad.
Õnneks on Ergo hoius selline nagu mina olin lasteaias, kasvatajate lemmik, naerusuine ja alati lohutab teisi, kui keegi on kurb. Ergol on nüüd näiteks hoius sõber, Demid. Demid pole väga kaua hoius käinud (ma arvan, et umbes kuu) ja Ergo käib ju isegi ideaalsetel nädalatel vaid kolm päeva nädalas kohal. Ma mäletan, et Demidi esimesel päeval oli ta väga kurb. Ma jõudsin Ergole järgi ja Demid nuttis lohutamatult, sest ta ootas oma ema endale järgi. Nüüdseks ei ole Demid sugugi mitte nii kurb kuigi ta on üks esimestest, kes hommikul tuuakse ja üks viimastest, kellele järgi tullakse. Miks ma aga sellest kirjutasin on lihtne põhjus. Ergo keeldus täna hoiust ära tulemast enne kui oli Demidit kallistanud ja talle tsau teinud. Teistest lastest oli täiesti ükskõik (kuigi nad olid koos suuremate rühma lastega ja kokku oligi neid kell viis alles vaid neli).
Mis mulle meie hoiu juures veel meeldib on see, et aknad on tänava poole ent osaliselt matistatud, mis tähendab, et ma saan läbi akna piiluda, kuidas kasvatajad lastega käituvad. Ja teate kui hea on vaadata seda, kui kasvatajad lastega müravad! Nad ei pea paljuks last sülle võtta, teda kallistada ja kõdistada. Sellistel hetkedel mõistan ma, et hoiu eest makstav raha läheb täiesti õigesse kohta!

Wednesday 20 November 2013

Mida oodata fotosessioonist väikelapsega?


Ma pean tunnistama, me oleme küll Ergoga käinud päris palju pildistamas ent viimasel ajal stuudios mitte nii väga. Eile aga oli selline päev, kus käisime taaskord Joannal külas ja sättisime ennast kaamera ette. Kaasas oli meil veel minu parim sõbranna koos enda hoiulapsega. Olgu mainitud, et pildistamise hetkel on siis hoiulaps 2a2k ja Ergo 1a7k (peaaegu 8k tegelikult).

Kellaaja valisime selle järgi, et lapsed oleksid puhanud ja söönud ning heas tujus (umbes täpselt hommikuse ärkamise ja lõunaune algusaja vahel). Küll aga võib ette tulla igasuguseid ootamatusi, näiteks ei ole lapsel üldse mingit pildistamistuju. Hoiulapse U'ga, ei olnud mingit probleemi, alguses natuke pelgas ent välk ajas naerma. Niisiis tegi fotograaf kõigepealt eelvälgu ja alles seejärel pildi. Poole pildistamise pealt väsis küll ka tema ära ent see ei olnud probleem. Ergo oli aga tõsine pätt eile, palusime istuda, istus, aga kaamerasse ei vaadanud. Palusin seista, siis jooksis minema või istus lihtsalt maha. Kaasa ei aidanud ka uhke mullimasin, sest mulle tuli ju püüda seljaga kaamera poole. Autota pildile jääda ei taha, küpsist käest loovutama ei ole nõus ja hoidke oma piip ning prillid kui te arvate, et ma emme kuskile kaugele lasen! Õnneks Joanna vist mõne ilusa pildi ikka sai ja meie tädi Anniga saime lihtsalt rohkem poseerida. Tegelikult lasin ma küll nagu kord ja kohus Annil rohkem poseerida, kes koos minuga stuudios käinud teavad, et ma üldse ei armasta poseerimist ja mu tähelepanu hajub sellises olukorras kergelt. Enamuse pildistamise ajast siis mängis Ergo omaette autodega või istus minu süles, poole ajast mängisid nad U'ga kahekesi koos ja sõid küpsiseid jms.
Tegelikult oli vist lihtsalt halb päev, sest Ergo magas kaks korda, oli üleüldse jonnine ja nuttu oli palju. Käisime nimelt pärast Stockmanni viiendal korrusel mängimas ja sealt ära tulles vaatas vist küll kogu viies korrus mind imelikult.

See pilt on aga tehtud siis, kui Ergo veel kaamera ees püsis :)
Kui ma pildid kätte saan, siis jagan loomulikult neid teiega ka. Järgmine kord läheme stuudiosse kunagi uuel aastal. Tõenäoliselt üritan siis sellest ka video teha. Eks näis, kuidas välja tuleb.


Sunday 17 November 2013

Ettevalmistused jõuludeks #3

Jällegi aeg pühapäevaseks jõuludeks valmistumise blogipostituseks. Seekord jõudis aeg kingitusteni, mida olen senini varunud. Kahjuks aga ei saa ma teile kõiki kingitusi näidata, sest nende saajad loevad blogi ja saaksid tõenäoliselt aru, et kingitus just neile mõeldud on. Seega näitan sel korral vaid lastele mõeldud kingitusi.

 Nagu poisile kohane saab Ergo jõuludeks ja päkapikkudelt ka autosid. Burago auto on saadud Swedbank'i preemiapunktide eest ja paremal olevaid autosid on mul kaks komplekti, viiesed karbid ja hind oli hulgilaos vaid 4.73€

Lambakujuline rõngatorn on samuti ostetud hulgilaost ja selle hind oli 2.9€

Raamatuid on mul sel aastal varutud hulganisti. Need on minu arvates väärtus omaette ja kui alguses vaadatakse vaid pilte siis hiljem saab laps trükitähtedega raamatust ka lugemist õppida. Valitud raamatud on kõik ostetud Egmonti boksist Laps ja pere messilt, kus nende raamatute tükihinnaks oli kõigest 1€! Valituks osutusid: "Bambi ilmaraamat", "Loomalapsed öös", "Loomapusled - talu", "Loomalapsed lõunamaal", "Hello Kitty päev", "Puhhi kleepsuraamat", "Traktor Timmu vanniraamat", "Saabastega kass", "Stardiks valmis", "Minu esimene koomiksiraamat 1" ja "Minu esimene koomiksiraamat 2".

Järgmisel nädalal õnnestub mul teile ehk näidata ühe jõulukingituse ettevalmistusi ja ülejärgmisel pühapäeval ongi juba esimene advent!

Tegelikult olen ma sel aastal täiskasvanutele kingituste valimisega ikka päris hädas. Ämmale on idee olemas, aga praktikas pole ma täpselt õiget asja leidnud. Äia kingitus on välja valitud, vaja vaid ära osta. Ja siis on veel minu vanaemad ja Ergo onud-tädid. Oeh, eks kui ma lõpuks õiged kingitused kõigile leian, siis võin kergendatult ohata. Pärast jõule näitan teile kindlasti kõiki kingitusi ka! Seniks aga võite mulle anda soovitusi, mida mitte eriti kallist teie enda täiskasvanud sõpradele-sugulastele kingite? Või on kellelgi äkki mõni eriti hea isetegemise kingitus leitud?



Saturday 16 November 2013

Laps ja pere 2013

Täna ja homme toimub Saku Suurhallis järjekorras juba 21. "Laps ja Pere" mess. Nagu viimased kolm aastat, siis olin ka sel aastal kohal. Võin julgelt öelda, et peamised lastekaupade pakkujad olid kõik messil väljas ja leida võis erinevaid tooteid nii lastele kui ka endale. Enda tootevalikut tutvustasid lastepoodidest näiteks Mothercare, Beebikeskus ja 4kids.ee. Lisaks võis leida sealt eri valdkondade esindajaid. Näiteks olid endale "pesa pununud" sinna Tere (laktoosivabade kohukeste ja piimakisselliga), Viking Line (messipakkumiste ja loosiga), Muumimaa (nagu traditsiooniline muumimaja ja rohkete meenetega), Sushimon, Alma (piimakokteilidega) ja paljud muud firmad.
Nagu varasematelgi aastatel sai ka sel aastal end lapsega kaamera ette sättida mitmes boksis. Photopoint koostöös Pentaxiga pakkus varianti pere pildile jäädvustada ja see kohe 10x15 suuruses kätte saada, teised pildistajad jäid minu poolt kasutamata. Eelmisel aastal näiteks käisime SEB boksis ent nendelt pildi kätte saamiseks pidi mingile pangateenuste nõustamisele minema ja sel aastal enam seda kadalippu läbida ei tahtnud. Libero tegi ka pilte ent siis kui mina nende peale mõtlesin olid nad end juba kokku pakkinud. Silma jäi veel ka näiteks Anne-Mai Pällo boks ja mingisuguse fotostuudio boks, aga ma ei ole kursis kas nemad tegid pilte tasuta või tasu eest.
Beebisid saab messil toita Brittoni toolides Salvesti püreedega, olemas on ka titatuba ja mähkimisruum. Juba suuremad lapsed saab saata näiteks joonistama või batuudile hüppama. Valikus oli nii palju erinevaid asju, et endale kõige sobivamate leidmiseks peate ise kohale minema.
Meie kotti rändas üsna vähe asju, ent seda peamiselt sularahapuuduse tõttu. Kohtasin enda armsaid sõpru Mimi Baby'st kelle valikust ostsin Ergole ikka need kaua ihaldatud püksid.
Egmonti boksist ostsin päkapikkudele raamatuid (seal olid kastid, kus raamatud olid 1€ ja ostes 6 raamatut maksid 5€).
Silma jäi ka Puitlelu letike ning Ergo oleks Mebliku boksist kõik autoga mööbliesemed kaasa võtnud. Tüdrukutele jäid silma Petti seelikud ent nende hind on sealtkaudu ikka kõvasti kallim, kui ise välismaalt tellides.
Punane Rist oli ka nagu kord ja kohus kohal, pean vaid ütlema, et nende boks oli nõnda nurga taga, et oleks minul peaaegu kahe silma vahele jäänud.

Üldkokkuvõttes võin öelda, et sel aastal jäin messiga rohkem rahule kui eelmisel aastal (kuigi osasid tegijaid, keda lootsin näha sel aastal ei olnud) ja üle-eelmisel aastal ma kahjuks väga ringi vaadata ei saanud, sest olin ise tööl.

Wednesday 13 November 2013

Ühistransport ja lapsed


Ilmselgelt, mida külmemaks muutuvad ilmad, seda tihedamaks muutub ühistranspordi kasutamine. Meie Ergoga teeme seda väga tihti ja seetõttu on mul kogemusi igasuguseid. Positiivse poole pealt on nii, et kui minna käruta bussi, siis enamasti ikka pakutakse istet. Muidugi pakuvad istet pigem vanadaamid ent vähemalt keegigi. Samas on mul ka kogemusi, kus rahvast täis marsruuttaksos ei tahtnud keegi istet pakkuda ja lõpuks lihtsalt palusin ühel emal oma viieaastane sülle võtta.
Linnaliinibussid ja käru - hommik, kell on kuskil 8.30, lähed last lasteaeda viima. Astud bussi peale ja otseloomulikult ei lase keegi sind käru kohale. Kui julged sõnakese mainida, et äkki tuleksite eest ära, siis vaadatakse sind tigeda näoga. Kuidas sa ometigi julged hommikuse tipptunni ajal bussiga sõita!
Küll aga on mul õnneks enamasti õhtupoolikuti ja isegi kõrge bussiga vedanud. Ma küll enamasti ootan pigem madala bussi ära ent mõnikord on kiire või lihtsalt halb ilm. Sellisel juhul pakuvad tavaliselt abi noored vene mehed ja keskealised eestlasest naised.
Küll aga ei mõista ma osasid lapsevanemaid. Pühapäev, isadepäeva õhtu, vihmane ilm. Loomulikult tahavad kõik saada kiirelt linnast koju. Ja siis, oleks veel lihtsalt niisama kõrge buss, aga selle totra keskel oleva käsipuuga (kes on lasnamäe bussidega sõitnud, need teavad). Üks ema otsustab enda käru parkida täpselt selle käsipuu vastas olevale käru kohale risti. Mina olin teine käruga siseneja ja minu seljatagant tuli veel üks noor ema oma mehega. Julgesin öelda, et "Vabandust, siia peab kaks käru veel mahtuma" kui sain vastu laviini sõimu mille hulgas oli "Peab või? Kes ütleb, et peab, kuidas te julgete minuga nii rääkida!" Sain mina peale ja kuigi ma teadsin, et tõenäoliselt olen esimene mahamineja paigutasin end siiski uksest kõige kaugemale. Teine noor ema tuli veel peale ja palus, et äkki saaks naisterahvas enda käru teisele eest liigutada, tema sai vastu "No ega ma enda käru ei liiguta! Mu laps on siin ja ma ei hakka kuskile kaugemale minema! Hoian enda käru seal, kus tahan" Kuna ta enda käru ei liigutanud, siis pidi teine noor ema ikka punnima, et käruga mööda mahtuda ja juhtumisi läks tigetseja lillede vastu, kes nõudis kohe, et neiu need kinni maksaks. Kui noor ema julges öelda, et ega ikka ei maksa küll, siis kuulsime pika jutu sellest, millised need noored emad ikka on.
Maakonnaliinibuss. Kuna need bussid on alati kõrged, siis umbes 98% juhtudest saan ma ise Ergo ja käru bussile tõsta. Tihtipeale on veel need istekohad, kus peaks lapsega istuma ära võetud, aga ausalt öeldes on see ikka võrreldes linnaliinidega köki-möki. Mõnikord ikka satub toredaid inimesi ka bussi ja nad siis teevad Ergole nägusid ja aitavad bussi peale/maha.
Rong. Suunal Tallinn-Tartu või vastupidi. Igal Tartus käimise korral vähemalt ühel otsal aitab keegi mind maha/peale. Üldiselt olen enda asjad nii sättinud, et oleks võimalikult lihtne ka ise maha minna/peale tulla. Ma ei jõua madalaid diiselronge ära oodata! Muidu on rongi peal alati vahva, isegi esimeses klassis pole ma etteheitvaid pilke kohanud. Teises klassis õnnestus meil aga ükskord seltskonna ratturitega ühes vagunis sõita ja muuhulgas tahtis näiteks Jaak Mae Ergo käest patsu saada. Onud tegid muudkui nägusid. Muide, parasjagu kui nad rongi peale tulid andsin ma Ergole süüa ja hellitavalt nimetasid nad seda vagunit toitlustuspunktiks. :D

Kokkuvõtvalt võin öelda, et ega tegelikult bussiga sõitmine nii hull ei olegi. Natukene tuleb külma närvi kasvatada ja vajadusel kasvõi kolm korda paluda eest astuda või peale aidata. Mina aga valisingi enda käru selle järgi, et võimalikult lihtne oleks ühistranspordiga liigelda. Ja eks ta tegelikult kipu pigem nii olema, et negatiivsed kogemused jäävad pikaks ajaks meelde ja positiivsed kustuvad üsna kiirelt.

Teie, lasteta reisijad, mida arvate lastega ühistranspordi kasutamisest? Lastega reisijad, millised on teie kogemused olnud?

Tuesday 12 November 2013

Mida varuda lapse esimesteks elukuudeks

Täna kirjutan enda kogemusest, mida ja kui palju läheb beebi kasvatamisel tarvis ning millest mina puudust tundsin ja tagantjärgi tarkusena soetaksin.

Riided:

Bodyd (suvelapsele lühikese varrukaga, talvisele lapsele pikkade varrukatega) - mina ostsin ühe body suuruses 50 ent Ergole see selga ei mahtunudki, pikk poiss, mis teha. Rohkem bodysid varusin suuruses 56 (mida Ergo kandis vast ainult paar nädalat) ja suuruses 62. Üldiselt varusin ma neid liiga palju aga arvestama peab ostmisel kindlasti sellega, kui tihti pesu pesed. Minul töötas pesumasin ülepäeviti ja kuna Ergo ajas ikka väga palju piima välja, siis kulus meil umbes 6 body ööpäevas. Enamasti piisab siiski väiksemast hulgast. Minule meeldisid pigem üle pea käivad bodyd, sest hõlmikbody lapsele selja taha panna oli minu jaoks ebamugavam. Samas ei kartnud ma ka üldse tema peaga toimetada.
Püksid - Sipupüksid minule ei meeldinud ja Ergole ei sobinud ka. Tal nimelt on tavapärasest suurem jalanumber ja sipukad, mis olid jalalabast parajad olid mujalt suured. Meil olid enamuses kasutuses Lindexi dressipüksid, sest need on mõnusalt pika kasutuseaga ja pehmed ning soojad. Lai kumm ei sooni kuskilt ja vastavalt lapse pikkusele saab seda vastavalt üles-alla keerata. Viisakateks käikudeks olid meil varutud Mothercare'st ühed mõnusad pehmed teksapüksid. Pükse ei kulunud üldse palju (samas olen kuulnud, et paljudel beebidel kipub mähe lekkima), keskmiselt 2 paari ööpäevas, sest Ergo magas pükste ja bodyga. Jällegi tuleb arvestada sellega, kui tihti pesu pesta ja eks alati saab juurde muretseda kui tundub, et on liiga vähe.
Pluusid - Ergole varusin 2 tavalist pikkade varrukatega pluusi ja ühe triiksärgi. Peamiselt leidis kasutust vaid triiksärk viisakatel käikudel (nime panemine, vanavanaema sünnipäev jms), sest vastsündinul on minu arvates pluusid ebamugavad (selg läheb paljaks) ja täiesti ebapraktilised, sest kehale sooja andmiseks kasutasin pigem pusasid-kampsuneid.

Tudukombed - Esimestel kuudel ei kasutanud meie neid üldse, eks maitse asi aga minu jaoks olid need ebamugavad. Hiljem võtsime kasutusele alt lahtiste ostega tudukad - ikka selle suure jalanumbri tõttu.
Pusad ja kampsunid - Pusad võiksid kindlasti olla kapuutsita, sest lamaval lapsel on kapuuts selja all ebamugav (samas võib olla nt 1-2 pusa, mis käivad kombeka alla ja on kapuutsiga ning pakuvad lisa kaitset õrnale peale). Pusasid-kampsuneid tuleks muidugi varuda vastavalt ilmale ent meil oli umbes 3 pusa ja 2 kampsunit. Oli täpselt paras kogus, sest kui mõni oli määrdunud, siis oli varu olemas.
Sokid ja sukkpüksid - sukkpükse mina Ergol alguses ei kasutanud üldse ja praegugi tõesti vaid siis kui õues on jahe ent mitte piisavalt jahe kombeka jaoks (kui te veel aru ei saanud, siis panen need ikka tavaliste pükste alla). Sokid olid meil valitud pehmed, üsna soojad ja kindlasti mitte tugeva soonikuga. Jälgi need Ergo jalgadele ei jätnud ja olid pükstega kasutades väga mõnusad. Päeva jooksul kulus maksimaalselt üks paar sokke ja lisaks oli meil 2 paari villaseid sokke.
 Kombekad - Minu kevadelapsel oli üks paksemat sorti kombekas suuruses 62 (vist) ja voodriga puuvillane kombekas samuti 62. Lisaks veel üks kootud kombekas ka s 62. Vankriga jalutades oli ta peidetud kookonisse, kuhu panin lisaks enda kootud teki ja kuna autodest sõitsime vaid taksodega, kus oli üldjuhul siiski soes, siis käis seal ka voodriga puuvillase kombeka peale vaid tekike. Paksemat kombekat kandis Ergo ühe korra, sünnitusmajast tulles ja teisi kombekaid pidevalt. Mulle meeldis Ergot panna riidesse pigem kihilisemalt kui paksule kombekale vähe alla. Lihtne põhjus, kui lapsel on kombeka all niigi vähe riideid, siis soojas ruumis neid ära võtta on võimatu.
Mütsid - Varutud oli mul mütse väga palju. Õhemaid ja paksemaid, vannis käimiseks ja toas olemiseks, õue minemiseks ja teise mütsi alla panemiseks :D Kokkuvõttes võin öelda, et vähemalt pooled mütsid kasutust ei leidnud. Sünnitusmajja oli varutud müts, Ergo oli aga nii suur ja tugev poiss, et ämmaemandad ei näinud vajadust mütsiks ja ütlesid, et tal on sellega pigem liiga palav. Lisaks oli palatis nii kuum, et ta oleks tõesti selle mütsiga hulluks läinud. Teine osa mütse olid lihtsalt liiga väikesed, sest Ergol on suur pea :D Jällegi minu lapse omapära ent samas oli hea, et mul oli igaks juhuks ka väiksemaid mütse (mis siis oleks juhtunud, kui oleks väiksem laps sündinud ja mütsi polegi. Eks oleks siis mehe poodi saatnud). Varutud oli üks soe müts ent kuna üsna kohe läks soojaks, siis see kasutust ei leidnudki. (Ergo pea oli ju kahe kapuutsi + kookoni sisse veel peidetud). Kõige lemmikumateks mütsideks said MiniBeebi omad, sest varjasid ilusti kõrvad ära ja ei olnud vastu lapse pead ärritavad. Pärast vanni panin Ergole mütsi pähe vist esimesed kuu aega. Kokkuvõtvalt siis võiks varuda 2 soojemat mütsi õues käimiseks (vastavalt siis aastaajale), 2 õhemat mütsi pärast vanni pähe panemiseks ja 2 keskmist mütsi autosõitudeks (kapuutsi sisse ja sooja autosse).

Muu kraam:

Tekid - Meil oli kasutuses voodis Wendre tekk, mille saab sünnitusmajast. Õues kärutamiseks oli meil minu heegeldatud tekk, puuvillane kahekordsest riidest tekk Hemtexist ja ühelt poolt fliisist teiselt poolt puuvillane tekike. Hiljem ostsin juurde veel suuremat sorti fliisteki. Baikatekki ei ole Ergol kunagi olnud ja sellest puudust ka ei tundnud. 
Tegelustekk - Alguses on lihtsalt hea sinna laps pikutama panna, hiljem hakkab juba huvi tundma nende mänguasjade vastu. Minul oli üks kõige lihtsamatest kaarega variantidest, mille sain laenuks. Aga alguses oli sellest suur abi küll. Suvel kasutasime seda ka rannas päikese- ja tuulevarju "ehitamiseks".

Piimalapid - Minul oli piimalappe marlist ja flanellist, mingi hetk kasutasin ka neid Hipsiku lappe. Parimad olid mitte väga suured (u 20x20cm) ja neid oli meil ikka palju. Paar-kolm piimalappi oli alati kotis kaasas ka.
Rinnapump - Seda ei ole kohe kindlasti kõigil vaja ent kuna meil algusest peale imetamine ei sujunud ja sujuma ei saanudki, siis tõi härra mulle TommeeTippee manuaalse rinnapumba juba haiglasse. Kui ma näppudega "pumbates" sain vaevu kätte 10ml, siis rinnapumbaga läks asi väga kiirelt ja kergelt ning laps rahunes süüa saades ka maha. Manuaalse pumbaga toimetasin vast nädalakese ent käed läksid rakku ja pumpamisest olid käed valusad. Sai tehtud uus otsus ja ostetud TommeeTippee elektriline rinnapump. Tagantjärgi tarkusena oleksin siiski valinud Medela rinnapumba. Ma pean ütlema, et TT elektrilise rinnapumbaga ma ei saanud märgatavat kogust kätte ent vähemalt ei väsinud käed niimoodi ära. 
Lutipudelid - Minul ei olnud lutipudeleid ette varutud ent lõpuks oli meil peamiselt kasutuses TommeTippee ning hiljem MAM pudelid. Kui imetamine oleks sujunud, siis oleksin kindlasti rohkem kasutanud Medela Calma pudeleid, mida mul isegi 2 tükki tegelikult olemas oli. Kunagi järgmise lapsega ostangi tõenäoliselt vaid Medela lutipudelid, sest need on väga head ka sellistel juhtudel, kus põhirõhk on rinnaga toitmisel.
Lutid - Lutte meil minu mälus ette varutud ei olnud. Kasutusse aga läksid TommeeTippee silikoonlutid. Ergole sobisid ja minule ka. Hiljem vahetasime Avendi luttide vastu välju. Eks luttidega on ikka nii, et iga ema ise teab, kas ja mis vanuseni.
Mänguasjad - Voodikaruselli meil ei olnud ja puudust ka ei tundnud. Küll aga on esimeste elukuude jooksul kindlasti lapsele suureks rõõmuks mõni värviline krõbisev/piiksuv vms mänguasi. Meil muidugi oli mänguasju liiga palju. Üldiselt tasub neid pigem hankida alguses vähem ja hiljem kui juba aru saadud, millised endale ja lapsele meeldivad juurde soetada.
Madratsikaitse - Madratsikaitselina oli meil võetud kõige väiksemas suuruses (45x70cm) ja see oli pealt froteest, Eesti firma Milana oma. Kasutasin ma neid tegelikult pigem kodus õhuvannide tegemiseks, tavaliselt panin sinna peale veel flanellist lina. Kuna meil üldjuhul voodis siiski lekkeid pole olnud, siis ei näinud vajadust seda seal kasutada. Külaskäikudeks olid mähkmevahetuse ajaks mugavad apteegist ostetavad ühekordsed aluslinad. 
Mähkimislaud - Meil oli mähkimislaud küll olemas ent minu arvates ei olnud seda mugav kasutada. Eelistasin pigem mähkmeid vahetada põrandal või meie voodis.
Voodi - Meie ostsime kombivoodi, mille ostu kahetsen. Tagantjärgi tarkusena oleksin ostnud kas tavalise võrevoodi või reisivoodi. Voodi oli küll mõnusalt lai ent kvaliteet oli väga kehv. Tavalise voodina (võredeta) seda enam kasutada poleks saanud nii et lammutasime selle laiali. Lisaks ei olnud võimalik kuskilt osta sinna sobivaid linasid (80x120cm) ja selle kasutamine osutus seetõttu eriti ebamugavaks. Pealegi on Ergo magades paras vehkleja nii et võrevoodi võredhakkasid üsna pea teda üles äratama. Kodus magab ta meil kitsas voodis ja hoius reisivoodis pole ka probleemi. Eks see sõltub paljuski lapsest endast. Järgmise lapse jaoks plaanin kindlasti osta ka nn Moosese korvi koos jalgadega.
Lamamistool - oli meil üks kõige odavamatest variantidest, laenatud. Kui oleks ise ostnud, siis oleks valinud Fisher Price'i tooli, mida saab ka suurem laps kasutada. Lamamistoolist oli suurim abi köögis süüa tehes.
Korduvkasutatavad mähkmed - Alguses lootsin heauskselt, et hakkangi peamiselt korduvkasutatavaid mähkmeid kasutama. Nii see kahjuks ei läinud. Küll aga on mul endiselt kasutuses selline komplekt smartipants'i korduvkasutatavaid mähkmeid. Hipsikud ei sobinud mulle üldse. Jäid väga kiirelt väikseks ja isegi kõige pisemat pissi need kinni ei hoidnud. Smartipantsid aga hoiavad isegi praegu vähemalt ühe pissi kinni ja samas ei ole kohe naha vastas ka külm ja märg tunne. See külm ja märg on minu arvates eriti vastsündinule väga halb. Kallid on need küll, aga mina julgen soovitada. Lisaks ostsin mina muidugi neli sisu juurde, sest sisud kuivavad aeglasemalt kui katted.
Niisked salvrätikud - Niiskeid salvrätikuid kasutasime ja kasutame siiani vaid väljas. Enim meeldivad mulle Huggies naturals ja Rainbow Baby salvrätid väikeses pakendis.
Vann - Meie ostsime kõige tavalisema beebivanni, ei mingeid lisavidinaid ja beebisisu ka ei ostnud. Polnud üldse raske seda pisikest beebit ühel käel hoida ja teisega pesta. Pealegi, poleks tõenäoliselt üsna lühikese aja pärast sellega midagi teha. Ja üksinda vanni niikuinii beebit ei jäta. Samas olen kuulnud, et mõne arvates vägagi vajalik vidin. Mina jätaks igal juhul selle ostu pigem hilisemasse aega, sest eks siis paista, kas läheb tarvis või mitte.
Rätik - Meil on kasutuses Hemtexist ostetud kapuutsiga froteest rätikud. Armas konnaga ja pealegi käib eest trukiga kinni. Väga mugav just suuremale lapsele ent kindlasti mugav ka vastsündinule. Peaks kindlasti varuma 2 suuremat rätikut. Lisaks on meil 3-4 väiksemat froteerätikut pepu kuivatamiseks. 

Mähkmekonteiner - Meil ei olnud ent järgmisele lapsele ostaksin kindlasti. Jah, mõne arvates on see kile raiskamine ent aeg on näidanud - ma panen niikuinii enamiku kasutatud mähkmetest kilekotti. Teiseks on väga mugav kui mähkmete juures on prügikast/mähkmekonteiner, ei pea jooksma kuskile kaugele kasutatud mähkmega ja mähkmekonteiner hoiab lõhna kinni + tavalises prügikastis ruumi ei kulu. 
Rõngaslina - Oli väga mugav, kui Ergo oli pisike. Seal oli ideaalne tal magada ja ka toita oli väga hea. Kasutatud sai seda nii merel käies kui ka loomaaias jalutades. Lisaks veel maijooksul. Kui parasjagu linas ei olnud, siis oli ka heaks päikesevarjuks kärus. Lisaks oli suureks plussiks linane materjal - suvel ei hakanud kunagi palav.
Vanker/käru - Alguses oli meil ABC Design'i vanker, kookoniga. Sain selle väga odavalt uuena ja ost sai üsna uisapäisa tehtud. Vanker oli raske, madal ja käis kokku väga ebamugavalt. Elame neljandal! korrusel ja te nüüd kujutage ette just sünnitanud ema tarimas oma pea viie kilost last ja 17 kg käru. Lõpuks hoidsime küll käru esimesel korrusel ent kuna ma liiklen tihti ühistranspordiga oli uue ja kergema käru saamine prioriteediks. Valituks osutus BabyJogger City Mini. Käru iseenesest on väga hea ent ei ole mõeldud kruusale ja kindlasti mitte lörtsi sisse. Igapäevaste pikkade ringide tulemus - aasta ajaga on esiratas läbi. Järgmise lapse ajaks on mul vast ka auto ja autojuhiload seega ostan küll kolmerattalise ent tõenäoliselt näiteks Quinny Speedi koos Dreami korviga. 

Turvahäll - Peab ilmselgelt kindlasti olemas olema ja kasutatuna mina seda ei ostaks. Meie saime laenuks minu õe käest nii et taust oli teada. Kui sõite on vähe, siis tasubki pigem laenutada. Milline täpselt? Eks see on juba igaühe enda valik.

Apteegikaubad

D-vitamiin - Seda on kindlasti tarvis (tõenäoliselt ka tegelikult emale endale) ja selle peaks küll igaüks ise valima. Ergole annan hetkel Gefilus tilku D3'ga. 
Gaasirohi - Ei tasu kindlasti ette osta. Gefiluse tilgad näiteks peaksid aitama kõhtu korras hoida. Gaasirohtudest sobis Ergole aga kõige paremini Sab Simplex.
Paratsetamooliküünlad - Nende varumisega on nii ja naa. Minul olid olemas ent kõige väiksema kaaluklassi küünlad ära ei kulunud. Linnas elades saadaksin pigem näiteks mehe valveapteeki küünalde järgi.
Nabapiiritus - Meile piisas (ja jäi isegi üle) haiglast antud kogusest.
Humeri ampullid - Väga head nii silmade puhastamiseks kui ninna tilgutamiseks. Mingi hulga sain haiglast ja teise osa apteegipakist. Meile piisas sellest pikemaks ajaks. Hiljem hakkasin silmi puhastama keedetud veega.
Nahahooldusvahendid - Midagi ostsin ette, aga vaja neid ei läinudki ja sama targalt need leidsid enda tee prügikastis. Üldiselt soovitatakse Sudocream'i ja roosat? Bepantheni. Õlisid-pesuvahendeid ei ole kohe kindlasti alguses vaja. 
Burnshield - See tasub osta juba varakult koju ära. Kasvõi selleks kui endal midagi juhtub. Igas kodus hädavajalik!
Rhinomer ninapump - Jah, ma tean, et tundub rõve ent mugavaim viis väikelapse ninast kollide kättesaamiseks.
Küünekäärid/-tangid - Ilmselgelt vajalikud. Mina ostsin mingid TommeeTippee omad, aga need ei olnud just eriti head. Parimaks osutusid tavalised ümara otsaga küünekäärid.


Praegu mulle rohkem pähe ei tule, mida vaja oleks või mida meie kasutasime ent kui meelde tuleb siis täiendan kindlasti. Arvatavasti ütlevad paljud ka minu nimekirja kohta, et see on ületarbimine ent tõin välja enda arvamuse, mida on vaja.
Võite kommentaaridesse kirjutada ka, mida neist asjadest teie ei kasutanud ja kui on midagi muud lisada, siis andke ka kindlasti märku!


Monday 11 November 2013

Ettevalmistused jõuludeks #2


Nonii, aeg jälle pühapäevaseks (või noh, seekord tuli postitus hoopis esmaspäeva esimeste tundide sees) jõuluteemaliseks postituseks. Jõuludeni on jäänud ainult 1 kuu ja 2 nädalat nii et üsna viimane aeg on mõelda kingituste peale. Täna näitan Teile, mis minu arvates võiks olla põnevad nii 1,5-2 aastastele.
Seekord said soovituslikud kingitused valitud selle järgi, mis on Ergole põnevad. Kui ka Sina oskad soovitada kingitusi 1,5-2 aastastele lastele, siis võid enda ideid jagada kommentaarides.

Wednesday 6 November 2013

Isadepäev

Isa tõstab õhku mind,
olen tema naerulind,
naeran salud kajama,
metsa valud ajan ma,
naeran tuppa päikese,
unest venna väikese.

Erika Esop Naerulind

Isadepäev on minu jaoks alati olnud oluline tähtpäev. Ma võin julgelt öelda, et mul on üks parimatest isadest maailmas. Peale kõige muu on tema sünnipäev alati isadepäeva vahetus läheduses.

Isadepäeval pole rahvatraditsioonis alust ja enamikus maades on seda hakatud tähistama 1970. aastatel, välja arvatud Ameerika Ühendriikides, kust tähtpäeva idee algupäraselt pärineb. Nõukogude Liitu kuulumise ajal üritati isade austamist ühendada armee aastapäeva ehk 23. veebruariga, millega toodi esile isade kui sõjameeste olulisus. Tänapäeval peetakse Eestis isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Eestisse tuli isadepäev Soomest. Selle tähtpäeva sihiks on süvendada isade ja laste suhteid.
Eesti naisliit valib üldsuse pakutud kandidaatide hulgast aasta isa. Aasta isa kandidaadi perekonnas peab kasvama või olema üles kasvanud vähemalt kaks tublit last. Eesti kodanikust kandidaat peab olema ametitöös ja perekonna väärtustamisel hea eeskuju ka väljaspool peret. Peale tiitli saab aasta isa nahkköites rahvuseepose "Kalevipoeg".
Päeva tähistama õhutab meedia spetsiaalsete saadete ja tervitustega. Lapsed meisterdavad lasteaias ja koolis kaarte ning korraldavad isadepäevale kohase eeskavaga pidusid. Lapsed külastavad isasid ja vanaisasid ning viivad neile lilli ja väikekinke.

Minu isa on terve minu elu mulle toeks olnud. Me oleme koos nutnud ja naernud, rumalusi teinud. Lisaks koos tööd teinud ja juttu rääkinud. Isa on alati minu jaoks olemas olnud ja nii see ka jääb. Ma võin alati enda muresid talle kurta ja ma tean, et ta mõistab. Sageli kui ma enda vanematel külas käin, siis saadame Ergo minu emaga midagi tegema ja siis ise räägime isaga juttu. Eriti hea meel on mul näha, et minu isa on sama suurepärane vanaisa, kui ta on mulle olnud isana. Ergo käib vanaisa juures istumas ja kutsub teda Taaduks. Ma ise olen enda isale muidugi elu jooksul palju ehmatusi suutnud tekitada. Küll ma lõhkusin aknaklaasi ära ja hoidsin sellest seni kinni, kuni isa koju jõudis. Ühel teisel korral aga sõitsime õega rattaga ja kukkumise nii et saime kiirabiga sõita. Kiirabiautosse said tookord lausa meie rattad pandud, et need koju viia ja sealt dokumendid tuua. Mu isa on küll minu peale kuri olnud, aga ma ei mäleta, et ma oleks kunagi rihma saanud.
Ergo eest ma rääkida ei oska, milline on tema isa isana, aga mina näen küll, et ta on väga hea isa! Mängivad-müravad-teevad nalja. Enamiku ajast, kui Ergo enda isaga on ei näe mina niikuinii, mida nad teevad, sest teen ise prasjagu midagi muud. Eks kunagi kui Ergo suuremaks saab, siis küll ta ise räägib, milline tema isa on :)

Sel aastal tähistame me Ergoga tema teist isadepäeva. Eelmisel aastal ei teinud me midagi erilist, ausalt öeldes ma isegi ei mäleta, miks. Sel aastal on meil aga natuke plaane. Nimelt on siis plaanis teha kaardid nii minu isale kui ka mu teisele poolele (eks ma valmis tulemit näitan ka). Ideeliselt siis joonistame näpuvärvidega paberile. Kui paber kuivanud, siis lõikan sealt Ergo käejälje välja ja kleebin selle teisele paberile.



Ütleme nii, et materjalid on ikka tõsine sääst. Suur prügikott oli juba kodus olemas, samamoodi paberid ja plastmasslusikas, millega topsidest värvi paletile tõsta. Palett oli Jyskis 9 senti ja näpuvärvid Selveris 2.20.

Tuesday 5 November 2013

Novembri algus

Märkamatult on jälle mõned päevad mööda läinud eelmisest postitusest. Mis me vahepeal teinud oleme?
Ergo käis reedel hoius ent esmaspäeva hommikul otsustas tema köhida. Noh, mis ma ikka köhast last hoidu viin. Saatsin siis hoidu sõnumi, et Ergo ei tule ja pärast seda mitte ühtegi köhatust. Ergo vanaema helistas just natuke enne ärkamist mulle, et äkki tahan Ergo talle hoida viia. Mõeldud-tehtud, sest minul oli vaja õppida. Õnneks pidi mu ema täna niikuinii linna tulema ja tõi siis Ergo hoopis linna tagasi. Ühtlasi käisime hulgilaost jõuludeks mänguasju jms valimas. Ergo saab vanaemalt-vanaisalt nii vinge kingituse! Järgmisel pühapäeval üritan teile näidata tõenäoliselt ka protsessi, kui kaugele jõulude planeerimisega oleme meie jõudnud ja seega ka valitud kingitusi. Võin kohe öelda, et hulgilaost oli ikka palju soodsam mänguasju osta! Annan teile natuke aimu ka, millist kraami me kokku ostsime :)

Homme peaks Ergo jälle hoidu minema, sest minul on veel palju õppida ja siis kui Ergo kodus on võin ma õppimisest vaid unistada. Homne postitus tuleb teemal isadepäev!

Sunday 3 November 2013

Ettevalmistused jõuludeks #1


























Plaanin teieni hakata pühapäeviti tooma jõuluteemalisi postitusi ehk siis seda, kuidas meie valmistume jõuludeks. Teadugipoolest on jõuludeni vaid 1 kuu ja 3 nädalat, mis tähendab, et see imeline aeg polegi enam nii kaugel.
Esimese postitusena tooksin teieni enda valikud erinevatest riidepoodidest, sest Ergo pidulike riiete varusid üle vaadates selgus, et neid pole enam piisavalt. Seega asusin kammima H&M'i, Zara ja Lindexi kodulehtesid, et leida midagi sobivat. Loomulikult jäi mulle silma alla ka mitte nii pidulikke riideid.


















































Kui mina oleksin pisikene tüdruk või väikene poiss, siis just sellised üleriided ma endale valiksin. Praktilisuse jätsin seekord arvestamata ja valisin asju välimuse järgi.








































































Nagu te aru võite saada, siis tüdrukutele meeldivad mulle armsad loomadega särgid ja poiste puhul on mul nõrkus triiksärgilaadsetele pluuside vastu.














































Need on minu valikud laste jõulugarderoobi. Praktilisusest on asi enamike riideesemete puhul kaugel ent seekord ei olnudki eesmärgiks praktilisus. Tavaliselt pidude ja sünnipäevade puhul panen ma Ergo ikka väheke ebapraktiliselt riidesse, sest nii on ilus :)

Saturday 2 November 2013

Oktoobri kokkuvõte

Pilt: Jan Lepamaa http://www.lepamaa.eu/


Oktoober oli selline vahva kuu, kus Ergo käis hoius vaid kaks ja pool päeva, ülejäänu ajast olime köha-nohuga kodus või vanavanematel külas. Nii palju, kui Ergo hoius käis teda kiideti ja loodeti, et ta ikka kiirelt terveks saaks, sest Ergo toob rühma naeru ja rõõmu.
Käisime palju külas: Väike-Maarjas vanaema-vanaisa juures, Ergo tädil külas ja loomulikult palju kordi minu vanemate juures. Mõned korrad käisime Ülemistes emme töökaaslastel ka külas.
Uudistasime Mimi Baby stuudios ja Postimaja H&M's.
Käisime mänguväljakutel mängimas, mõned korrad ka Uma ja Anniga.
Mängisime Play Doh'iga, soolataignaga, õppisime värve ja sõnu.

Selle kuu aja jooksul on Ergo minu arvates väga palju arenenud. Ta oskab palju paremini väljendada ennast ja enda tahtmisi (nt kui juua tahab, siis toob enda joogitassi mulle). Vaikselt harjutame ka potil käimist kuigi ma kohe üldse ei looda, et mähkmevabadus meieni enne kahte eluaastat jõuab.

Mina omaltpoolt peaksin üritama rohkem postitada ja tegelikult on mul lausa ideed olemas, vaja need vaid valmis kirjutada ja pildid lisada.

Friday 1 November 2013

Meie pere lemmikud fotograafid

Mul on selline harjumus, et vähemalt iga poole aasta tagant tahaks vähemalt korra käia fotograafi juures Ergo kasvamist pildile jäädvustamas. Siiani on meid pildistanud kolm fotograafi ja kahega neist olen olnud nii rahul, et lausa mitu korda külastanud :)

Alustan kõigepealt Joannast, kelle juures me esimesena käisime.
Aprill 2012 - Mõnenädalane Ergo
Oktoober 2012
November 2012 - isadepäeva puhul
Märts 2013 - Ergo sünnipäeva puhul















































Meie teine vaieldamatu lemmik on Maris, kes lisaks suurepärasele fotooskusele on ka imelise sõnakasutusega. No te vaid lugege Marise blogipostitust meie fotosessioonist. Marisega oleme praeguseks küll pildistamas käinud vaid kaks korda ent järgmise sessiooni idee on fotograafi peas juba valmis :)
Juuni 2013





















August 2013





















Kui tihti teie enda pere ja lastega fotograafi juurde satute? Kes on teie lemmikud fotograafid?